Mida tasub teada enne tekstiteenuse tellimist

Kuidas valmib hea tekst

Üldiselt valmivad tekstid nii, et autor kirjutab/koostab teksti sisu, paneb paika selle struktuuri ja viimistleb tervikuks nii hästi kui oskab. Kui tegu pole just ilukirjandusega ning autor sisu sõnastamisel ja struktureerimisel abi vajab, siis pöördub ta sisutoimetaja poole, kuid põhiline sisu tuleb ikkagi autorilt. Edasi liigub tekst keeletoimetajale, seejärel korrektorile ning trükimaterjalide korral lisanduvad veel ka küljendaja, kujundaja ja väljastusülevaataja.

Niisiis töödeldakse üht eeskujulikku teksti enne avaldamist 4–7 etapis: teksti loomine > sisu toimetamine > keeletoimetamine > korrektuur (> küljendus > kujundus > väljastusülevaatus). Tööd võib korraldada mitmel moel, kuid sageli teeb sisutoimetamist, keeletoimetamist, korrektuuri ja väljastusülevaatust üks ja sama inimene, keda üldistavalt nimetatakse keeletoimetajaks, sest keeletoimetamine (sh korrektuur) on see põhiteenus, mida enamik keeletoimetajaks koolitatud inimesi oma igapäevase põhitööna teeb. Sisutoimetamist ja väljastusülevaatust tuleb harvem ette.

Mida kõik need keeletoimetaja teenused sisuliselt tähendavad ja mille poolest üksteisest erinevad, see on koos näitematerjaliga lahti seletatud rubriigis Teenused ja hinnad.

Kuidas keeletoimetaja töötab

Teenuste tellimisel tasub arvestada, et ükskõik kui hea on algtekst, keeletoimetamist ei saa teha kuidagi diagonaalis lugedes viska-pilk-peale-stiilis. Ammugi ei saa seda võrrelda raamatu lugemisega. Keeletoimetamine nõuab isegi mitte sõna-sõnalt, vaid lausa täht-tähelt lugemist ja suurt keskendumist, sõnastuse ümberpaigutamist, arvukate faktide ja igasuguste kahtluste kontrollimist, sõna- ja märgikasutuse ühtlustamist, loetelude timmimist, kommentaaride kirjutamist ja muudatuste põhjendamist, kliendiga arutamist, vahel ka stiilijuhendis näpuga järje ajamist jpm.

Palju tuleb tekstis edasi-tagasi kerida, suurt osa lausetest mitu korda lugeda (esiteks selleks, et aru saada, mida üldse öelda on tahetud, ja teiseks selleks, et kontrollida, kas keerukas mõte sai nüüd õigesti ja selgesti ümber sõnastatud) ning enamasti tuleb kogu tekst lausa mitu korda algusest lõpuni lugeda, keskendudes igal lugemiskorral eri aspektidele.

Mida keeletoimetaja töö käigus jälgib ja mida parandab, selle kohta on illustreeritud materjal siin (toimetamine) ja siin (korrektuur).

Millises vormingus peavad toimetatavad failid olema

Ükskeelseid tekste toimetatakse enamasti mõnes tekstitöötlusprogrammis. Mina kasutan MS Wordi, kus lülitan paanil "Läbivaatus" (Review) sisse funktsiooni "Jälita muutusi" (Track Changes). Nii saab toimetaja, aga ka klient vaadelda teksti neljal moel: algtekstina, muudatused nähtaval, muudatused serval joonega markeeritud ja puhas parandatud tekst; ning kiirelt eri võimaluste vahel vahetada.

Kui klient on toimetatud teksti kätte saanud, saab ta hõlpsalt muudatuselt muudatusele liikuda ning parandused (ja kommentaarid) kas ühekaupa või kõik korraga aktsepteerida või hüljata. Aga ENNE aktsepteerimist või hülgamist tuleb jälgida, et funktsioon "Jälita muutusi" (Track Changes) oleks välja lülitatud! Vastasel korral jätab programm muudatused taustale ikkagi alles ja need võivad näiteks faili edasi saates taas nähtavale ilmuda. (Juuresoleval pildil on muudatuste jälitamine veel aktiivne).


NB! Vabavaralise Open Office´i failid (.odt laiendiga) toimetamiseks ei sobi, kuna see programm armastab kõik parandused pärast faili sulgemist omaalgatuslikult vastu võtta ja nähtamatuks muuta! Seepärast on vaja selles programmis koostatud tekst enne toimetusse saatmist .doc-iks või .docx-iks konvertida.
Tõlketekstide toimetamiseks on kõige mugavam ja otstarbekam kasutada mõnd professionaalset tõlkeabiprogrammi (CAT-tool ehk computer-assisted translation tool). Neid on loodud kümneid, kui mitte sadu; esikolmikusse kuuluvad kindlalt SDL Trados Studio, memoQ ja Memsource. Mina olen töötanud mõneteistkümnega, kuid mugavaimaks pean memoQ-d, mis ongi tõlketekstide toimetamisel minu peamiseks töövahendiks jäänud. Kuid et CAT-ide litsentsid on hirmkallid, mistõttu kasutavad neid vaid professionaalsed tõlkijad-toimetajad ja lokaliseerimisbürood, siis ma neil siinkohal pikemalt ei peatu.

Eraklientidel, kel ühegi CAT-i kasutamise võimalust pole, soovitan tõlkimiseks kasutada .rtf-i, kus tekst on segmentideks jaotatud ning lähtekeel on vasakus ja sihtkeel paremas veerus. Selle suur puudus on, et kuna puudub tõlkemälu ja terminite automaatse kontrollimise võimalus, siis tuleb korduvad tekstiosad iga kord käsitsi uuesti tõlkida. See pole küll nii mugav lahendus ja võtab tõlkijalt-toimetajalt kindlasti rohkem aega kui CAT-i kasutamine, kuid ajab häda pärast asja ära, sest tekstis on segmenteerimise tõttu lihtsam järge pidada.

Kuidas arvestada teksti mahtu ja toimetamiseks kuluvat aega

Esmalt tuleb teada, et keeletoimetajad ei arvesta töö mahtu kunagi väljaprinditavate lehekülgede arvu järgi, sest mõni töö koosneb ainult tihedalt täis kirjutatud tekstist, teine aga arvukatest joonistest, tabelitest vm illustratsioonidest (võrdle näiteks juturaamatut ja fotoalbumit või teadustöö tiitellehte ja sisulehte). Samuti mõjutavad teksti pikkust väga oluliselt kirjafont, tähesuurus ja reavahede laius. Seetõttu kehtib toimetamismaailmas kokkulepe, et 1 lehekülg võrdub 1800 tähemärgiga (sh tühikud); raamatukirjastustes arvestatakse töömahtu trükipoognates: 1 pg = 40 000 tm (≈ 22,22 lk); tõlkimisel ja tõlke toimetamisel on sagedane sõnaarvestus, kuid et eri keeled on n-ö eri pikkusega, siis leheküljele mahtuvate sõnade arv varieerub. Inglise keele puhul on kombeks arvestada, et 1 lk = 250 sõna.

Toimetuslehekülgede väljaarvutamiseks mine Wordis "Läbivaatus" (Review) > "Sõnaarvestus" (Word Count), mispeale avaneb kogu teksti või valitud tekstiosa statistika (vt paremal olevat pilti). Kui vastavad sätted on juba varem määratud, näed lühiülevaadet ka all vasakus servas. Mõnel sealsel arvul klõpsates avaneb samuti sõnaarvestuse statistika.

Õige lehekülgede arvu saad, kui võtad Märke (koos tühikutega) (Characters (with spaces)) ning jagad selle arvu 1800-ga. Nõnda talitades näed, et lehekülgede arv juuresoleval pildil tuleb hoopis (111468 : 1800 =) 61,9, mitte 47, nagu real Lehti võib näha, sest viimane arv väljendab prinditavate lehekülgede arvu ja on teksti mahu arvestamisel eksitav.

Ajaorientiiriks võib öelda, et 2017. aastal keeletoimetajate vahel korraldatud uuringu kohaselt oli keeletoimetamise keskmine töökiirus 2 lk/h. Kuna tekstide temaatiline keerukus, kirjutajate sõnaseadmisoskus ja õigekeelsusteadmised on aga äärmiselt erinevad, siis on konkreetset teksti nägemata tegelikult võimatu tööks kuluvat aega täpselt hinnata. Aega võib kuluda oluliselt vähem, aga ka oluliselt rohkem.

Samuti on keeletoimetajal tavaliselt mingi tööjärg juba ees ja/või püsikliendilepingud, nii et ta ei pruugi saada Sinu teksti kohe ette võtta või saab seda teha vaid oma püsikohustuste kõrvalt. Seetõttu oleks mõistlik varuda keeletoimetamise jaoks piisavalt aega. Ainult nii on võimalik toimetajal Sinu ootustele vastata ja tagastada parimal tasemel toimetatud tekst.

Kui hind tundub liiga kallis

Me kõik tahame saada võimalikult head teenust võimalikult kiiresti ja võimalikult odavalt. Kuid hea asja nimel tuleb pingutada – see ei sünni tavaliselt ei lihtsalt ega ka kiiresti. Kuna turumajanduses kehtib reegel "Sa saad selle, mille eest maksad", siis tasub enne teenusepakkuja üle otsustamist selgeks mõelda, mida Sa saada soovid ja millised on Sinu võimalused.

Hea, kiire ja odav teenus on utoopiline unistus

Kahtlaselt soodsat teenusehinda nähes tekib minul alati vähemalt kaks küsimust: mille arvelt tuleb selline kokkuhoid (Kas toimetaja kasutab piraatprogramme? Kas ta on oma töös lohakas? Kas tal on üldse sobilik väljaõpe?) ning kas ma tahan ühtki eurot käia välja ebakvaliteetse töö eest, mida võib-olla hiljem üle tuleb teha. Enamasti meenub mulle seepeale juba lapsena selgeks saanud vanaema manitsus "koonerdamine pole kokkuhoid" ja ma valin mõne realistlikumate hindadega usaldusväärsema pakkuja.

Pikemalt pole vast vaja sel teemal arutleda, sest ka järgnevad kaks lõbusat, kuid valusalt ausat pilti ütlevad kõik mis vaja.


Minu hinnaorientiirid leiad lehelt Teenused ja hinnad.

Vaata ka: Keeletoimetaja on Sinu oluline turunduspartner ja mainekujundaja