Keeletoimetaja on Sinu oluline turunduspartner ja mainekujundaja, kes lihvib teemandist briljandi

Keeletoimetamist vajavad kõik ametlikud ja/või laiemas ringis nii paberil kui ka veebis avaldatavad tekstid:

• kogu asutuse ja ettevõtte veebilehe sisu (sh blogisissekanded, artiklid, pressiteated)
• ametlik mitteprivaatne kirjavahetus (müügipakkumised, uudis- ja infokirjad, teated)
• kõik õppe- ja juhendmaterjalid, esitlused, slaidid
• raamatud, aastaraamatud
• ajalehed, ajakirjad, brošüürid, artiklid
• arengukavad, projektid, eelnõud
• turundusmaterjalid, sh tootetutvustused, toote- ja infosildid, flaierid, plakatid, teated, reklaamid
• õigustekstid (seadused, määrused, aktid, lepingud, teabelehed jm dokumendid)
• kõrgkoolide lõputööd jm uurimistööd

Milleks keeletoimetamine kasulik on

Esiteks. Tekste kirjutatakse üldjuhul selleks, et anda edasi mingit teavet. Seega on teksti tähtsaim omadus olla informatiivne, sihtrühmale arusaadav ja üheselt mõistetav. Nii et kõigepealt tuleb kirjutades mõelda sellele, kes on teksti lugeja: tema vanus, haridustase, teadmised kõnealusest valdkonnast jmt.

Paraku kipuvad kirjutajad sageli lähtuma ennekõike oma teadmistest ning "rikastavad" oma tekste arvukate võõrsõnade, erialaterminite ning pahatihti ka sügavale juurdunud kantseliitlike väljendite ja konstruktsioonidega. Kui kesisevõitu eneseväljendusoskusele (sest enamasti on kirjutaja eelkõige oma ala spetsialist, mitte keeleinimene) lisada veel ununema kippuvad grammatikareeglid, siis on tulemuseks pahatihti lohisema kippuvad, (kirja)vigased ja keerulised laused, mille mõtte tabamiseks tuleb lauset mitu korda lugeda. (Ja ega siiski pole õigesti arusaamine tagatud.) Konarlik, üle kivide ja kändude kulgev tekst viib aga tähelepanu sisult vormile ning suurendab ohtu, et Sinu heade kavatsustega kirjutatud tegelikult sisukat teksti ei vaevuta lihtsalt edasi lugema, kuna edenemine on vaevaline.

Niisiis on keeletoimetaja esimene ülesanne olla nn proovilugeja ning muuta lausete sõnastus ladusalt loetavaks, sihtrühmale arusaadavaks ning üheselt ja õigesti mõistetavaks juba esimesel lugemisel. Ilmselt oli muidu asjaliku artikli autorile endale kõik väga selge, kui ta kirjutas /.../ ruutkilomeetrine tirtsuparv suudab päevaga süüa rohkem kui 40 000 inimest. Oleks piisanud vaid ühest sõnast ("sööb") lause lõppu ja asi oleks kohe õige tähenduse saanud. Sellest sõnastusest jääb aga mulje, et tirtsud on inimsööjad.

Vahel aga, eriti turundustekstides, on tekstilooja eesmärk saavutada justnimelt muhe mitmemõttelisus. Paljud vast mäletavad tabavat sotsiaalreklaami "Puude taga on inimene". Ka sellisel juhul saab keeletoimetaja abiks olla, sest ta elab ülepeakaela n-ö keele sees ja hoomab seetõttu keele võimalusi ilmselt paremini kui keskmine inimene.

Teiseks. Sageli tegeleb ettevõtte veebilehe ja infomaterjalide jaoks sisu loomisega mitu inimest. Mõni neist võib olla ka väljastpoolt palgatud. Neil kõigil on oma käekiri ja isikupärane stiil. Aga tõenäoliselt on ka ettevõttel oma stiilijuhend, milles on kirjas, kuidas tuleb lugejat kõnetada (kas sinatada või teietada, kas suure või väikese algustähega), millist maneeri järgida (ametlik, sõbralik, lustakas vms), kuidas pealkirju kirjutada (nt kas pealkirja Kuidas seda teha lõpus on küsimärk või mitte) või loetelusid vormistada (numbritena, tähtedena, punktikestena vms).

Nõudlikumate tekstide  (sh tõlketekstide) jaoks võib olla koostatud oma terminibaas ning kokkulepitud lühendite ja akronüümide nimekiri, mida tuleb teksti ühtluse tagamiseks kiivalt järgida. Näiteks kui auto kasutusjuhendi sisukorras on automatic traction control ehk anti-slip regulation (ASR) tõlgitud rataste libisemisvastaseks süsteemiks, aga tekstis hoopis veojõukontrolliks, siis on sellise kasutusjuhendiga vähe peale hakata. Samuti ei pruugi patsient aru saada, et tegu on ühe ja sama protseduuriga, kui loeb infolehest läbisegi MRT-st ja MRI-st, mis mõlemad magnetresonantstomograafia lühendina Eestis kasutusel on.

Seega on keeletoimetaja teine roll olla ettevõtte mainekujundaja ning ühtlustada eri autorite ning tõlkijate kirjastiil ja keelepruuk ettevõtte stiilijuhendile vastavaks. See tugevdab ettevõtte kuvandit: jätab tasakaaluka ja läbimõeldud mulje ning annab lugejale signaali, et temast peetakse lugu.

Kolmandaks. Alati tuleb arvestada, milliseid tagajärgi teksti valesti mõistmine või esmapilgul tühisena näivad kirjavead kaasa võivad tuua. Pahatihti leidub toimetamata õiguslikult siduvates tekstides sõnastusi, mille sellisel kujul avaldamisel ettevõte iseendale karuteene teeks. Näiteks on juhtunud, et kliendi karistusmeetmete sõnastamisel on ettevõte kogemata hoopis iseendale karistuse määranud. Ja võid kindel olla, et kui asi on rahas, siis ei jäta juristid ühtki võimalust märkamata.

Hooletus- ja näpuvead meditsiinitekstis võivad aga lausa elusid ohtu seada. On ikka suur vahe, kas võtta ravimit 10,00 või 100,0 ml, 10 mg või 10 μg. Meist keegi ei tahaks ju olla süüdi teise inimese traagikas tühise näpuvea tõttu. Sel juhul võib keeletoimetajast enese teadmata lausa elupäästja saada, sest pannes kirjavahemärgi(d) õigesse kohta, sõnastades lause õigesti ümber ja parandades kogenematule silmale nähtamatud pisivead, võib ta ära hoida nii mõnegi ebameeldiva sekelduse, säästa kulukatest juriidilistest tagajärgedest või päästa lakkamatust süütundest.

Neljandaks. Üldhariduskoolis omandame (kes rohkemal, kes vähemal määral) elementaarse kirjaoskuse. Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides keskendutakse tulevasele erialale, ja kui see pole just otseselt eesti keelega seotud, siis hakkavad keskkoolis õpitud keelereeglid tasapisi ununema, lõdvenema ja isegi omatahtsi muunduma. Seetõttu ei tasu oma keeleteadmisi ka hoolimata suurest haritusest pimesi usaldada. Isegi keeletoimetajad kasutavad töö käigus uskumatul hulgal kõikvõimalikke allikaid – andmebaase, sõnastikke, käsiraamatuid, leksikone – ning kui neist ei piisa, otsivad infot veel artiklitest ning konsulteerivad kolleegide ja spetsialistidega, et kontrollida, mis mida täpselt tähendab, kuidas seda kirjutama peab ning ega mälu juhtumisi ei peta.

Keele- ja suhtumisuuringud on näidanud, et kirjavigadega ja halvas stiilis kirjutatud tekst jätab kirjutajast ebaintelligentse mulje. Aga esmamulje on ju tihti määrava tähtsusega. See on nagu koristamisega: isekeskis võime pisut sassis toas elada ja olla, aga külaliste tuleku ajaks koristame ikka kodu ära. Seega, privaatne kirjavahetus olgu nagu on, aga avalik pale võiks olla veatu.

Just seetõttu ongi keeletoimetajat tihti koristajaga võrreldud: ta kraamib silma alt ära kõik ülearuse, sätib olemasoleva õigele kohale, toob ridade vahele vajalikku õhku ja lööb teksti üleüldiselt läikima.

Toimetustöö tellijana on oluline meeles pidada, et keeletoimetaja on alati Sinuga samas paadis. Ta ei tee parandusi selleks, et oma hinda õigustada, ega küsi norivaid küsimusi selleks, et kirjutaja asjatundlikkust kahtluse alla seada või teda naeruvääristada. Teda ajendab soov säästa Sind probleemidest, mis võivad tekkida Sinu teksti valesti mõistmisest näiteks valesse kohta pandud (või õigesse kohta panemata jäetud) kirjavahemärgi tõttu, mis mõtte kogemata pea peale on pööranud. Samuti soovib ta säästa Sind piinlikkustundest, mis võib tekkida, kui oled teinud mõne jabura näpuvea (nt pannud faili manuse asemel anusesse (seda on juhtunud)).

Keeletoimetajasse tuleb suhtuda kui sõpra, kelles on peidus paras annus perfektsionismi ja ausat kriitikameelt, mis aitab Sinul endast paremat muljet jätta ja oma eesmärke saavutada.

Vaata ka: Mida tasub teada enne tekstiteenuse tellimist.

Tutvu ka minu mahukamate tööde ja klientide tagasisidega.