Vabatahtlik ja kõrvaltöö
1. detsembrist 2021 kuni 14. märtsini 2022 toimusid järjekordsed Vikipeedia keeletoimetamistalgud, milles mina osalesin sel korral žüriiliikmena. Talgute eesmärk oli keeleliselt parandada ja ladusamaks muuta Vikipeedia keeletoimetamist ootavaid artikleid ning väärtustada keeletoimetaja tööd.Kokkuvõtteartiklit kampaanias osalenute muljetega saab lugeda keeletoimetajate liidu aastaraamatust lk 53–56.
Oktoobris ja novembris 2020 toimus juba kolmandat korda kampaania "Kutsu keeletoimetaja külla!". Sel korral osales 16 keeletoimetajat, igaüks aitas üht ettevõtet või organisatsiooni, kel seni kokkupuude tekstide keeletoimetamisega veel puudus. Mina toimetasin viis lehekülge teksti ja andsin keelenõu MTÜ-le Peace Action Community Estonia. Oli igati tore ja vaheldusrikas kohtumine.
Märtsist juulini 2020 olin Eesti Keeletoimetajate Liidu kaudu seotud Riigikantselei koordineeritava kriisikommunikatsiooni lehega kriis.ee ja samas töötava veel katsetamisjärgus oleva vestlusrobotiga SUVE. Keskkond põhineb inimeste esitatud küsimustel ning meditsiinitöötajate ja riigiametnike vastustel.
Tosina vabatahtliku keeletoimetaja eesmärk oli toimetada vastuseid mitte ainult keeleliselt, vaid ka sisuliselt, pidades eriti hoolikalt silmas selgekeelsuse põhimõtteid. See tähendab, et arvestada tuli väga varieeruva lugejaskonnaga: riigiametnike ja arstide tihti keerukas keel tuli ühtviisi arusaadavaks teha nii 10- kui ka 100-aastasele lugejale.
Niisugune ülesanne on omamoodi pähkel, kuid kindlasti vaeva väärt, sest seeläbi on riigil võimalus õppida oma rahvaga lihtsamas keeles suhtlema ning ehk näitab kantseliitki tasapisi taganemise märke. Projektist on ülevaate teinud ka Tartu Ülikooli tekstiõpetuse lektor Riina Reinsalu.
Minul õnnestus aidata kolme ettevõtet, kellest ühel ka nõustamiseks külas käisin. Kuigi Autistika keskuses nähtu oli ühtaegu nukker ja karm, oli sealne külaskäik minu jaoks äärmiselt põnev ja silmi avav.
