Tere, hea lugeja!

Kui Sinu perearst läks arstiteadust õppima tõenäoliselt selle pärast, et ta armastab inimesi ja talle meeldib aidata haigetel inimestel terveks ning seeläbi õnnelikumaks saada, siis Tekstitohter õppis keeletoimetamist selleks, et ta armastab ilusat eesti keelt ning talle meeldib sõnu seada ja kirjavigadega peitust mängida, aidates Sinul seeläbi suuremat edu saavutada. Nii et kui arst ravib haigeid inimesi, siis Tekstitohter turgutab vigaseid tekste.

Tekstitohtri haridus ja töökogemus

Minu hariduskäik on üsna eripalgeline. Olen õppinud nii nahakunsti kui ka infoteadusi. Täiendanud olen end tarbegraafika (nn graafilise disaini) alal. Aga süda kuulub siiski keeletoimetamisele, mida õppisin Tallinna Ülikooli magistrantuuris keeleteaduse ja keeletoimetamise erialal aastatel 2017–2019.

Mitmes mõttes tekstidega töötamine on minu põhitöö olnud juba üle 15 aasta. Kui arvestada, et keeletoimetaja töös tuleb kasuks avar silmaring ja mitmekülgsed elukogemused, siis kõige parema pagasi selleks on mulle andnud töötamine Eesti Rahvusraamatukogu (toonase nimega) parlamendiinfo keskuses, kus tuli majandus-, poliitika ja sotsiaalinfo töörühma infospetsialistina töötades iga päev temaatilist ajakirjandust läbi töötada: sobilikke artikleid valida, neid märksõnastada, kokkuvõtteid kirjutada, st andmebaasi DIGAR koostada, ja ka päringutele vastata.

Vabariigi Presidendi Kantselei raamatukogu juhataja ülesannetes töötamine tähendas ühest küljest pidevat valmisolekut pakkuda kiiret infoteenust riigi esimesele mehele ja tema meeskonnale. Aga ka seal tuli taustal tegelda tekstide sisulise töötlemise ja andmebaasi koostamisega – sel korral oli väljundiks president Ilvese isikubibliograafia. Mõlemad infospetsialisti töökohad nõudsid ühest küljest kõrgtasemel keele- ja kirjaoskust ning õpetasid, kuidas tohutust info-ookeanist vajalik teave üles leida. Toimetamistöös kulub seegi oskus marjaks ära.

Väga harivaks ja oluliseks pean ka müügi-projektijuhi tööd trükikojas Actual Print. Kuigi veebi- ja trükimaterjalide toimetamisel suuri erisusi ei ole, on sellisel kogemusel siiski oma kaudne kasu: mõistes trükinduse spetsiifikat, saan vajaduse korral ka kliente trükinduse eripärade asjus nõustada.

Tõelised toimetamistöö tuleristsed sain aga tõlkebüroost Tilde Eesti OÜ, kus toimetasin peamiselt tehnika-, IT- ja meditsiinitekstide tõlkeid, seejuures väga pingelise ajagraafikuga ja arvukates tõlkeabiprogrammides (CAT-tools): eelistatuimad neist on MemoQ ja Trados Studio, mille litsentsid mul ka olemas on, ning Memsource, mida kasutan tavaliselt kliendi litsentsiga. Aga palju olen töötanud ka Translation Workspace´i, Polygloti, GTT ja veel vähemalt tosina teise programmiga.

Milliseid tekste Tekstitohter toimetab

Toimetan meeleldi nii tõlkeid kui ka eesti algupärandit. Tõlketööde lähtekeeleks on peamiselt olnud inglise keel (mis on minu peamine võõrkeel), kuid palju on tulnud töötada ka soome ja saksa keelega. Jõukohased ja huvipakkuvamad teemad on (olnud) tehnika, turundus, haridus, teadus, sotsiaalia, kultuur ja majandus. Erihuviks on (ilu)aiandus. Olen keeletoimetanud ja korrektuuri teinud ka mitmele Ekspress Meedia ajalehele ja ajakirjale (Maaleht, Maakodu, Eesti Ekspress, Beebi, 9 Kuud). Enamik minu toimetatud töödest ei ole avalikud, seetõttu ei saa ma neid oma kodulehel reklaamida, aga mõningaid töid võib siiski leida siit.

Tekstitohtri erialane tegevus ja isikuomadused

Alates 2018. aastast olen ma Emakeele Seltsi ja Eesti Keeletoimetajate Liidu liige. Aktiivse inimesena püüan liidu tegemistesse ürituste ja kampaaniate kaudu jõudu mööda ka oma panuse anda, et aidata kaasa keeletoimetaja ameti tutvustamisele ja väärtustamisele ühiskonnas. Minu sealsetest tegemistest võid lugeda siit.

Detsembris 2019 registreerisin oma ettevõtte ning märtsis 2020 lahkusin Tildest ja hakkasin täielikult iseenda tööandjaks. 2022. aasta märtsis liitusin osakoormusega Statistikaameti meeskonnaga, mis annab mulle võimaluse jätkata korraga nii riigisektoris kui väikest viisi ka eraettevõtjana.

Loomu poolest olen sõbralik, uudishimulik ja õpijanune detailiinimene, kohati ehk liigagi põhjalik. Kuid ilmselt on just pisiasjade märkamise oskus ja täiusepüüdlus põhjuseks, miks minust sai keeletoimetaja ning miks ma seda tööd nii naudin. Keeletoimetamine koosnebki detailide kallal nokitsemisest täiusliku terviku saavutamise nimel.

Loodan, et ka Sina pead lugu südamega sätitud ilusast eesti keelest ning meil õnnestub üheskoos luua kõige kvaliteetsemat sisu, kuhu iganes seda vaja on.

Lugupidamisega
Sinu Tekstitohter alias Mirel Püss