Kriipsuteadus – millal millist kriipsu või märki kasutatakse ja kas tühikuga või ilma

Kriipsupikkusse ja tühikutesse ei tohiks suhtuda sugugi kergekäeliselt, sest nendest võib sõltuda suisa teksti mõte. Eriti hoolikas tuleb nendega olla tehnilises tekstis, kuid ka harilikus tarbetekstis ja ilukirjanduses tasub keelereegleid järgida.
- sidekriips (Hyphen).
Kasutatakse poolitamisel, käändelõpu lisamisel (AS-le), sõnatüve korduste korral (pudi-padi). Sidekriipsule tühikut ei lisata.

- püsikriips (Hard hyphen, Ctrl+Shift+–. NB! Macis ei toimi!).
Seob sidekriipsuga sõna, et see kahele reale ei jääks (18-aastane, jopa-kolla).

- ujukriips (Optional hyphen, Ctrl+–. NB! Maci programm Pages poolitab tihti automaatselt valesti!). Kasutatakse võimalike/sobilike poolituskohtade tähistamiseks, reaalselt poolitab ainult siis, kui vaja.

kuni-kriips (N-kriips, Alt+ – , Alt+0150). Ei nõua tühikut, v.a siis, kui pooled koosnevad rohkem kui ühest tühikut sisaldavast üksusest.
leheküljed 12–38, 1990.–1998. aastani, 15.03.–23.05.2004 toimuv üritus, Tallinna–Tartu mnt, Molotovi–Ribbentropi pakt, liinil Põlva–Obinitsa, kümme–kaksteist elanikku, märtsi–mai üritused;
Kontaveit–Kanepi
vs. Anett Kontaveit – Kaia Kanepi, Euroopa–Aasia suhted vs. Euroopa Liidu – Aasia suhted.

-, – vahemaakriips. Distantsi, liini, marsruudi vms vahemaa märkimiseks sobib nii side- (Ctrl+–) kui ka mõttekriips (Alt+0150).
põhja-lõuna suund ~ põhja–lõuna suund, Tallinna-Helsingi laevaliin ~ Tallinna–Helsingi laevaliin.
NB! Kui vähemalt ühel pool vahemaakriipsu on sidekriipsuga või mitmesõnaline osa, tuleb vahemaa märkimiseks valida mõttekriips ja lisada tühikud kummalegi poole mõttekriipsu.
Pärnu – Pärnu-Jaagupi jooks, Tōkyō – Pariisi – New Yorgi mood, Tallinna – Maini-äärse Frankfurdi lennuliin.

– miinus (N-kriips, Alt+ –, Alt+0150). Kui väljendab arvu negatiivsust, siis kirjutatakse arvuga kokku (–6 kraadi); kui kasutatakse tehtes, siis (kõik märgid) lahku (9 – 6 = 3). (Kui miinusmärk kipub jääma rea lõppu ja arv uue rea algusesse, asenda sümboliga Figure Dash. Vahel on sellest abi.)

– mõttekriips (N-kriips, Shift+Alt+ –). Enamasti tähistab mõttepausi ja nõuab tühikut mõlemal pool. Ilukirjanduses on siin-seal kasutatud ka järsu katkestuse, nn sõnaraie tähistamiseks (nt kui tahetakse öelda kuristik, aga takerdutakse poole peal ja öeldakse vaid kur– ). Sel juhul tühikut ei panda.

... mõttepunktid. Kasutatakse siis, kui mõte hajub või on eetiline katkestus (Mine per...!). Kui katkeb sõna, siis tühikut ei lisata; kui katkeb lause, siis tuleb tühik vahele panna (aga võib ka ilma tühikuta, peaasi et järjekindlalt).

¬ sisetühik/sidetühik/püsitühik (Non-braking space, peidetud märk, Ctrl+Shift+tühik / Macis Shift+Alt+tühik). Kasutatakse nt suurtes arvudes ja arvu+mõõtühiku kombinatsioonis, arvu ja sellega kokku käiva sõna või aadressi osade kokku hoidmiseks, et need ei satuks erinevatele ridadele (18¬cm, 150¬last, Aadress: Tuvi¬7, 50¬000).

~ tilde ja arvu vahele jäetakse tühik. Nagu ka suhtemärkide <, > ja arvu vahele. ~ 7 ml.

<, > suhtemärkide vahele jäetakse tühik. < 70%.

± pluss-miinus. Kui on tehte osa (7 ± 3 = 10 või 4), siis tühikutega; kui väljendab arvu omadust (temperatuur võib olla ±7 kraadi), siis ilma tühikuta.

Rohkem infot: sidekriips, mõttekriips, mõtte- ja katkestuspunktid.

Eelmine
Magistritöö "Laenkeelendite päritolutunnetus ja vastuvõetavus eesti keeles"
Järgmine
Kuidas kirjutada ja käänata koroonat

Lisa kommentaar

Email again:
UA-164146101-1