Kas suur või kõrge, väike või madal, kasvab või kahaneb, tõuseb või langeb?
Üks levinumaid tõlkevigu on seotud ingliskeelsete sõnadega high ja low,
mida ei tohiks sisusse süüvimata automaatselt kõrgeks ja madalaks tõlkida.
Eesti keeles tulevad kõne alla ka ´suur´ ja ´väike´, mis õigupoolest sobivadki enamikul juhtudel paremini kui ´kõrge´ ja ´madal´. Mõlemad variandid sobivad harva, ent vahel ei sobi kumbki.
Suured ja väikesed (suurenevad ja vähenevad, kasvavad ja kahanevad) on:
- arvud, kogused (kliendibaas, kiirus)
- hulgad, mahud (tellimused, toodang, saak, kaubavaru)
- koefitsiendid
- rahalised väärtused (tulu, kulu, (töö)tasu, kasum, kahjum, hüvitis, toetus, maksumus, laen, sissetulek)
- abstraktsed suurused (nõudlus, huvi, risk, sagedus (v.a elektrotehnikas), (osa)kaal, (osa)tähtsus, konkurents, vajadus, mõju, (lisand)väärtus, (energia)tarve, aktiivsus, eesmärk, ootused, sisaldus)
- omadused ((tahte)jõud, asjatundlikkus, teadlikkus, motivatsioon, potentsiaal, kvalifikatsioon)
Kõrged ja madalad (tõusvad ja langevad) on üles-allasuunalised näitajad:
- tasemed (hind (ka kallis/odav), elatustase, vererõhk)
- määrad (tööhõive)
- järgud (meistri järk)
- astmed (palgaaste, auaste)
- kategooriad
- protsendid ja suhtarvud (rasvaprotsent, laenuprotsent, elanike suhtarv)
Nii kõrged/madalad kui ka suured/väikesed võivad olla:
- mõned abstraktsed suurused (arvukus, saagikus, tootlikkus, (töö)viljakus)
- mõned rahas väljendatavad nähtused (palk, pension, stipendium, maksud, aktsiis)
Vaata lähemalt siit lk 69–77.
Lisa kommentaar