Kas suur või kõrge, väike või madal?

Üks levinumaid tõlkevigu on seotud ingliskeelsete sõnadega high ja low, mida ei tohiks sisusse süüvimata automaatselt kõrgeks ja madalaks tõlkida. Eesti keeles tulevad kõne alla ka ´suur´ ja ´väike´, mis õigupoolest sobivadki enamikul juhtudel paremini kui ´kõrge´ ja ´madal´. Mõlemad variandid sobivad harva, ent vahel ei sobi kumbki.
Loe lisaks

Mis vahe on otsekõnel ja kaudkõnel ning kuidas neid vormistada

  • Otsekõne käib jutumärkidesse ja võib olla nii saatelause ees kui ka järel.
    Ta küsis: „Millal see korda tehakse?“
    „See tehakse kohe korda,“ ütles ta.
  • Kaudkõne ei käi jutumärkidesse ja see algab alati saatelausega. Kaudkõne vormistatakse sageli sidesõna et abil.
    Ta ütles, et see tehakse kohe korda.
Loe lisaks

Mis vahe on tsitaadil ja otsekõnel ning kuidas neid vormistada

Tsitaadi ja otsekõne erisuste kohta võib lähemalt lugeda siit, kuid kokkuvõtvalt võib öelda järgmist.
  • Tsitaat laiendab enamasti nimisõna, koolonit ei kasutata ja punkt pannakse pärast jutumärke.
    Mind lohutasid tema sõnad "Mida iganes palume, seda saame".
  • Otsekõne laiendab enamasti tegusõna, tema ette käib koolon ja punkt pannakse enne jutumärke.
    Ta ütles: "Mida iganes palume, seda saame."
Loe lisaks

Perekonnanimede käänamine

Üldreegel on, et perekonnanime tuleks käänata nagu sõna või samasisulist ees- või kohanime.
Suits > Suitsu; Ilus > Ilusaga; Ott > Otilt; Tallinn > (om) Tallinna, (os) Tallinna.
Loe lisaks

Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide nimede kirjutamine

Kõigepealt tuleb selgeks teha, kas tegu on (pandud) nime või (kirjeldava) nimetusega. Nimed kirjutatakse alati suure tähega, sh liigisõna väikese tähega (huvikeskus Kullo, Sõpruse kino, Vanemuise teater, ettevõte Eesti Energia, hotell Kolm Õde, Olümpia hotell, muuseum Paks Margareeta, kinnisvarabüroo Uus Maa, kauplus Kangas ja Nööp, programm Noored Kooli), nimetuse kirjutamine oleneb aga teksti tüübist.
Loe lisaks
UA-164146101-1